Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda erineva raskusastmega tervisehäired alates kõhuvalust kuni verise väljaheiteni. Toidutalumatustest räägib meile arsti- ja psühholoogidiplomiga toitumisterapeut Annely Soots, kes on tervisekooli juht ja õppejõud.

Magu on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Magu kitseneb aegamööda ja läheb maolukuti järel üle peensooleks. Maost ja selle tervisest räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla gastroenteroloog Küllike Palk.    

On novembrikuu, mis on kuulutatud samas ka tervisekuuks. Seega oleme võtnud käsile järgmised terviseuuringud, nimelt koormustestid. Uurime, kes peaks tegema koormusteste, mis nende protseduuride taga toimub, mis näitajaid sealt saame ja mis nendega peale hakata? Koormustestidest ja spordiuuringutest räägib meile taastus- ja spordiarst Terviseuuringute kliinikust Dr. Eduard Tsvetkov.

Veretestide ja -analüüsidega saab teada inimese tervisekohta väga palju. Seekord uurime Tervisraadios SYNLAB Eesti doktor Jüri Laasiku käest, milleks on vaja veraanalüüse ja sellest mida kõike vereanlüüsidest teada saab. Vereanalüüse saab teha SYNLABis.

Tänapäeval on erinevaid seadmeid, mis mõõdavad aktiivsuse ja tervise olukorda. Kuidas need seadmed töötavad, kellele neid vaja on räägib meile biohäkker Siim Land. Lisaks saab Siimu podcastidega tutvuda aadressil youtube.com/c/siimland    

  Meeltepõhine toitumisharidus on mänguline ja praktiline viis tutvustada lastele uusi maitseid ja suunata neid tervislikumalt sööma. Meeltepõhisest toitumisest räägib meile funktsionaalne toitumisnõustaja Külli Holsting.  

Toidurasvad on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena. Mis vahekorras peab olema meie rasvhapped ja mis rolli mängivad rasvad meie organismis, räägib meile funktsionaalse toitumise terapeut Annely Soots. Head kuulajad, vabandame vahepeal tekkiva taustamüra pärast, mida tekitasid ehitajad kõrval toas.

Eelmine kord jäi pooleli Terviseraadio saade “Mineraalainete mikroelemendid.” Jätkame Dr. Riina Raudsikuga sealt kus pooleli jäime, nimelt mineraalainete mikroelementidega seleen, kroom, räni, väävel, boor, mangaan, molübeen ja vanaadium. Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organism vajab elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses võrrelduna makroelementidega. Mikroelementideks loetakse aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,1–0,5 mg.

Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Saates võtame ette makroelemendid ja nende vajalikkuse organismile. Makroelementidest räägib meile Dr. Riina Raudsik. Dr. Riina Raudsiku tegemistest ja tõekspidamistest saab lähemalt uurida siit.  

Erinevalt arvamusest, et vitamiinid on energiat andvad pillid, annavad inimesele energiat hoopis süsivesikud (sahhariidid e. suhkrud), valgud ja rasvad.  Küll aga on vitamiinid kasulikud selleks, et organism igapäevaselt ja kogu elu normaalselt töötataks. Järgmistest vitamiinidest C,D,E, mis on asendamatud mikrotoitained, räägib meile Eesti Toitumisnõustajate Ühendus esinaine, toitumisnõustaja ja -koolitaja Reelika Õigemeel.