Toidurasvad on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena. Mis vahekorras peab olema meie rasvhapped ja mis rolli mängivad rasvad meie organismis, räägib meile funktsionaalse toitumise terapeud Annely Soots. Head kuulajad, vabandame vahepeal tekkiva taustamüra pärast, mida tekitasid ehitajad kõrval toas.

Jätkame Dr. Riina Raudsikuga sealt kus pooleli jäime, nimelt mineraalainete mikroelementidega seleen, kroom, räni, väävel, boor, mangaan,  molübeen ja vanaadium. Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organism vajab elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses võrrelduna makroelementidega. Mikroelementideks loetakse aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,1–0,5 mg.

Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Saates võtame ette makroelemendid ja nende vajalikkuse organismile. Makroelementidest räägib meile Dr. Riina Raudsik. Dr. Riina Raudsiku tegemistest ja tõekspidamistest saab lähemalt uurida siit.  

Erinevalt arvamusest, et vitamiinid on energiat andvad pillid, annavad inimesele energiat hoopis süsivesikud (sahhariidid e. suhkrud), valgud ja rasvad.  Küll aga on vitamiinid kasulikud selleks, et organism igapäevaselt ja kogu elu normaalselt töötataks. Järgmistest vitamiinidest C,D,E, mis on asendamatud mikrotoitained, räägib meile Eesti Toitumisnõustajate Ühendus esinaine, toitumisnõustaja ja -koolitaja Reelika Õigemeel.    

Kehalist koormust toetavate toidulisandite valik on suur ja toimained erinevad. Kuidas alustada jõutreeningutega ja millal ning missugused toidulisandid selle juures abiks võiks olla, räägib meile Esta Pilt, kes on mitmekordne Eesti meister, 2018. aasta Euroopa- ja maailmameister masters bodyfitnesis.  

Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid avastas Tartu Ülikoolis töötav arst Nikolai Lunin 1880. aastal. Saates uurime toitumisnõustaja Külli Holstingu käest lähemalt, mis asjad need vitamiinid õigupoolest on ja miks neid vaja on. Süvitsi räägib Külli A ja B-grupi vitamiinidest.      

Inimesed võivad toidulisandeid tarbida kartuses, et nad ei saa toidust kõiki vajalikke toitaineid. Selleks olemegi kutsunud funktsionaalse toitumise terapeudi Annely Sootsi rääkima, mis need toidulisandid on ja kellele neid vaja. Annely Sootsi tegemiste ja nõustamiste kohta saab lähemalt uurida siit.

Seekordses saates võtame ette tuleviku meditsiini ja eluks väga vajaliku teema, “VESI”. Missugune oli meie vesi kunagi ja kuidas seda taastada. Mis haigused tekivad veepuudusest ja vale vedeliku tarbimisest. Samuti räägib Dr. Riina Raudsik lahti meil unustuste hõlma jäänud vanasõnad, millest peituvad tervise saladused. Riina Raudsiku tegemistest saab lähemalt uurida siit.  

Tänapäeva kiires ühiskonnas on ära unustatud keha isetervenemisvõime ja loodusest abi otsimine. Haigeks jäädes alatihti ulatatakse käsi ravimite poole, et kiiresti sümptomitest vabaneda ja tööle naasta. Dr. Riina Raudsik toob tagasi meid esivanemate tarkuste juurde ja valgustab meid tänapäeva meditsiini varjupooltega. Riina Raudsiku tegemistest saab lähemalt uurida siit.

Parasiidid on maal elanud palju kauem kui inimene ja nad on ka inimesest paremini kohandunud. Parasiidid annavad endast märku alles siis kui organism on nõrk. Nad on väga kavalad ja vastupidavad. Kui neid hakata eemaldama, kas keemiliste preparaatidega või ka kirurgilisel teel, saadavad nad välja hädasignaali ning see käivitab nende plahvatusliku paljunemise ning nad tungivad