Bakterid seedesüsteemis
Külaline: Riina Raudsik
Pikkus: 51:32
Eelmises saates oli juttu bakteritest ja nende vajalikkusest organismile. Bakteritel on kehas palju ülesandeid ja neid on igal pool. Seekord võtame ette teekonna suust – pärasooleni. Kuidas on lood bakteritega ja nende elutegevusega sellel teekonnal räägib meile taaskord Dr. Riina Raudsik. Eelnevad saated Dr. Riina Raudsikuga on järelkuulatavad linkidel: Parasiidid meie organismis Tagasi tervise juurde,
Terve elu bakteritega
Külaline: Riina Raudsik
Pikkus: 50:46
Tohutu hulk baktereid on meie kaaslased nii organismis kui väliskeskkonnas. Bakterite hävitamine nii meie sees kui looduses on viinud inimkonna autoimmuunhaiguste küüsi, olukorda, kus immuunsüsteem on muutunud meie enda vaenlaseks. Bakteritel on kehas palju ülesandeid, mis need täpsemalt on ja kuidas need meie organismis toimivad ning mis juhtub siis kui neid me pidevalt hävitame, räägib
Magu ja selle tervis
Külaline: Küllike Palk
Pikkus: 47:56
Magu on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Magu kitseneb aegamööda ja läheb maolukuti järel üle peensooleks. Maost ja selle tervisest räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla gastroenteroloog Küllike Palk.
Veretestid
Külaline: Jüri Laasik
Pikkus:
Veretestide ja -analüüsidega saab teada inimese tervisekohta väga palju. Seekord uurime Tervisraadios SYNLAB Eesti doktor Jüri Laasiku käest, milleks on vaja vareanalüüse ja sellest mida kõike vereanalüüsidest teada saab. Vereanalüüse saab teha SYNLABis.
Rasvad ja rasvhapped
Külaline: Annely Soots
Pikkus:
Toidurasvad on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena. Mis vahekorras peab olema meie rasvhapped ja mis rolli mängivad rasvad meie organismis, räägib meile funktsionaalse toitumise terapeut Annely Soots. Head kuulajad, vabandame vahepeal tekkiva taustamüra pärast, mida tekitasid ehitajad kõrval toas.
Mineraalainete mikroelemendid II.osa
Külaline: Riina Raudsik
Pikkus: 47:51
Eelmine kord jäi pooleli Terviseraadio saade “Mineraalainete mikroelemendid.” Jätkame Dr. Riina Raudsikuga sealt kus pooleli jäime, nimelt mineraalainete mikroelementidega seleen, kroom, räni, väävel, boor, mangaan, molübeen ja vanaadium. Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organism vajab elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses võrrelduna makroelementidega. Mikroelementideks loetakse aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,1–0,5 mg. Parasiidid meie organismis Tagasi tervise juurde,
Mineraalainete mikroelemendid I.osa
Külaline: Riina Raudsik
Pikkus:
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organism vajab elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses võrrelduna makroelementidega. Mikroelementideks loetakse aineid, mida organism vajab kontsentratsioonides 0,1–0,5 mg. Levinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen jt. Mikroelementidest räägib meile Dr. Riina Raudsik. Parasiidid meie organismis Tagasi tervise juurde, ravimitega või ravimiteta 1.osa Tagasi tervise juurde, ravimitega või ravimiteta
Mineraalained – makroelemendid
Külaline: Riina Raudsik
Pikkus: 54:47
Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Saates võtame ette makroelemendid ja nende vajalikkuse organismile. Makroelementidest räägib meile Dr. Riina Raudsik. Dr. Riina Raudsiku tegemistest ja tõekspidamistest saab lähemalt uurida siit. Parasiidid meie organismis Tagasi tervise juurde, ravimitega või ravimiteta 1.osa Tagasi tervise juurde, ravimitega või ravimiteta 2.osa Mineraalainete mikroelemendid
Vitamiinid C/D/E
Külaline: Reelika Õigemeel
Pikkus:
Erinevalt arvamusest, et vitamiinid on energiat andvad pillid, annavad inimesele energiat hoopis süsivesikud (sahhariidid e. suhkrud), valgud ja rasvad. Küll aga on vitamiinid kasulikud selleks, et organism igapäevaselt ja kogu elu normaalselt töötataks. Järgmistest vitamiinidest C,D,E, mis on asendamatud mikrotoitained, räägib meile Eesti Toitumisnõustajate Ühendus esinaine, toitumisnõustaja ja -koolitaja Reelika Õigemeel.
Jõutreeningud ja toidulisandid
Külaline: Esta Pilt
Pikkus: 51:57
Kehalist koormust toetavate toidulisandite valik on suur ja toimained erinevad. Kuidas alustada jõutreeningutega ja millal ning missugused toidulisandid selle juures abiks võiks olla, räägib meile Esta Pilt, kes on mitmekordne Eesti meister, 2018. aasta Euroopa- ja maailmameister masters bodyfitnesis.
- 1
- 2